Anne Franki päevik

“Anne Franki päevik” on lugu kõige tormilisemas kujunemis- ning kasvueas rõõmsa meelelaadi ja erksa hingega noorest neiust, kelle suureks saamise aastad langevad ajajärku, mil Euroopat valitses kurjus. Juudi rahvusest perekond, kes on juba varem Saksamaalt tagakiusamiste tõttu põgenenud ja leidnud endale uue kodumaa Hollandis, peab ka siin mõne aja pärast ellujäämiseks peitu pugema, sest kurjus valib oma ohvreid rahvuse järgi. Perekond Frankid ja mõned nende peretuttavad poevad salajasse pelgupaika, kuhu neil tuleb varjule jääda 2 aastaks ja kaheks kuuks (juuni 1942 – august 1944). Selles salajases paigas elatakse, tülitsetakse ja lepitakse, kardetakse ja armutakse. Lihtsalt elatakse, igatsetakse kodu ja turvalisust. Ja hoitakse elus lootust, inimlikkust ja püüdu ilu, headuse ning lihtsate asjade poole. “Me seisame siin silmitsi probleemidega, mida pole olnud ühelgi meievanusel. Ja kui viimaks arvad, et oled leidnud lahenduse, tuleb järgmine pauk! Pead uuesti otsast alustama!..” kirjutab Anne oma päevikus, püüdes toime tulla suurte küsimustega ja seda ajal, mil maailmas ideaale hävitatakse.

Anne Franki päevik on ajatu. See on kirja pandud Anne poolt 80 aastat tagasi, aga kõnekas ka täna. Võib olla just eriti praegu, mil taas maailmas toimub ehmatavaid sündmusi meist vaid tuhande kilomeetri kaugusel. Anne Frank pidas päevikut 1942. aasta 12. juunist 1944. aasta 1. augustini. Tema päevik ilmus raamatuna 1947. aastal ja seda on praeguseks tõlgitud vähemalt 60 keelde.